And in one little moment, it all implodes

Ma ei ole aru saanud inimestest, kes väidavad, et nad ei tea, mida nad ühe või teise asja suhtes tunnevad. Minu jaoks on see alati väga lihtne ja loogiline olnud: mulle meeldivad valged sokid, mulle ei meeldi ämblikud, jumaldan parmesani, vihkan hoolimatuid inimesi, armastan suveöid, naudin head muusikat, tahan pidevalt oma sõpradega koos olla, olen vaimustuses antiikajaloost, kurvastan kodutute loomade pärast.
Easy-peasy.
Ja nüüd on mul sees mingi veider emotsioon, millele ma ei oska mitte kuidagi nime anda. Olen proovinud seda ühest äärmusest teise liigitada, aga see ei mahu mitte kusagile kindlatesse piiridesse. Ne mjassa, ne rõba, ütleks selle peale.
Halb. Sest ma ei oska selle tõttu kindlat seisukohta võtta, ega tea, mida nüüd edasi peaks tegema. Täiesti uus territoorium minu jaoks ning ausalt öeldes ma ei julge iitsatadagi.
Shhhh.

2:43 Ma ei tea, kas teha awww, et laulja on nii overwhelmed, et ei suuda laulusõnu enam laulda või pursata naerma, sest tal on selline nägu, nagu kena videokoordinaatori-tsikk teeks talle parasjagu kaamera all suhkamit
Snow Patrol - This Isn't Everything You Are