Tiira-taara

ENOUGH WITH THE EMOTIONAL ROLLER COASTER!


Haige olen. Lisaks ajupuudele nüüd ka füüsiliselt. Ärkasin hommikul kell 7 üles, sest iga kord neelatades oli mul tunne nagu ma kugistaks okastraati. Ma ei saa endale praegu lubada haige olemist, sest nii palju on vaja õppida. Ja seda ei ole kuidagi võimalik teha, kui on selline tunne, et enese voodist väljaajamine võrdub endale neeru pussitamisega.

Kuna mul on Lion Kingile dublaaži teinute seas käpp sees, siis sain ma nende oma inimestele mõeldud esikal käia ja kõikidele nendele näitlejatele plaksutada. Ning näha kuidas Mufasa eesti keeles ja 3D-s sureb.
Missiis, et lapsepõlves on seda multikat nähtud korduvalt ja korduvalt, aga ikkagi ma töinasin seal nagu titt. Ja kuigi eestistatud multikad panevad mul üldjuhul ihukarvad püsti tõusma, siis olles eelnevalt stuudios selle pealelugemisega kokku puutunud, siis nüüd oskasin ma peale multika vaatamise ka kuulata, kuidas keegi oma osa täitis ja mis oleks võinud paremini olla ja mis oli isegi parem kui originaalkeeles. Ja ma pean ütlema, et ma üllataval kombel väga nautisin kogu seda kompotti.
Igatahes soovitan seda kindlasti vaatama minna. Timonile pealelugev herr Võigemast oli seal lihtsalt üliawesome!

Lähen nosin nüüd oma kurgutablettide kallal ja kütan ahju, et temperatuur vahelduseks üle 14 kraadi siin toas tõuseks. Elagu miinuskraadid!
Okse.

Lion King - Hakuna Matata

and do... well... whatever

Pool sellest horror-nädalast on seljataga. Kolm eksamit ja lugematu arv magamata tunde. Oh joy.
Okei, mis ma siin ikka ennast nii tubliks teen - esmaspäevane eksam oli selline jura, et ma isegi ei viitsinud eriti süübida sellesse. Kui aine ei huvita, siis ei jää nii või naa meelde, isegi KUI ma viitsiks tuupida. Niisiis, ma läksin hoopiski lihtsama (ja mu enda heaolu huvides ka targema) vastupanuteed ning lõin õppimisele käega. Mistõttu nägi mu laud enne eksamit välja selline:

Muidugi eksami ajal olid nad kõik tagurpidi ning kuna ma täpselt ei mäletanud, millisel lipikul midagi asus, siis ma muudkui pöörasin asju oma laual, et vajalikud küsimused üles leida.
Tegelikult on nende spikritega selline asi, et ühe korra läbi lugedes ja neid koostades jäävad asjad juba nii või teisiti mingil määra meelde ja töö ajal tuleneb spikrite vaatamine pigem sellest, et nii on lihtsam, kui et hakata asju pingsalt meelde tuletama.
Nädalavahetuse kooliks oleks ka nii palju õppida, aga kuna ma nagunii ei jõua, siis istun ma lihtsalt süüdimatu naeratusega kell 1 öösel läpaka taga ja teen absoluutselt mitte midagit.

Flunk - On My Balcony

Despite the love

Süümepiinad närivad sisikonda ja südametunnistust oma väikeste teravate hammakestega. Lausa piinliku järjepidevusega.
Ma oleks täiesti suuteline igasuguseid ohvreid tooma, et mitte olla vastutav kellegi katkiläinud südame, elu, mõtteviisi või mille iganes eest. Võimalik, et ma peaksin hoopiski kusagile kookonisse ennast kerima, et vältida igasuguseid edasisi kokkupuuteid inimsooga ja säästa kõigi aega ning närve.
Mul on lihtsalt nii valus, kui kellelgi minu pärast halb on. Iga kord ma mõtlen, et prooviks veel ühe korra, äkki on seekord kõik teisiti. Päike tõuseb ka öösel ning siis on kõik jälle romantiline, alates aasal lehkavast sõnnikust kuni juuste väljalangemiseni. Aga tegelikkuses kunagi midagi ei muutu. Taevas on ikka sama must, kiilakad on endiselt koledad ning altruismist pole kahjuks jälgegi.
Ma olen ebapädev, sobimatu, oskamatu ja võimetu sellise tugeva emotsiooni jaoks. Ja ma vabandan kõigi ees, keda ma osava teesklusega valele teele juhtinud olen.
Ma tean, et see kõik tundub täieliku jurana, aga see selgitus on parim, mis ma antud hetkel anda oskan ja suudan.


How could you shoot a good man down
and leave without mourning.
Broken-hearted on the ground,
like the others before him.
A burden heavy as a rock,
ain't nobody gonna stop her.
Go ahead and walk alone
and regret it some elsewhere.

Ewert and the Two Dragons - Good Man Down

How could I

Mürk.
Snugglesil oli vist õigus.
Sõltuvusttekitav ja peadpööritamapanev. Nagu muskaatpähkel. Alguses mindblowingult hea, kuid suuremates kogustes ajab iiveldama, laseb aju lühisesse, paneb vere keema ja nöörib soolikad kinni.
Ja siiski on nii kohutavalt raske kiusatusele vastu panna. Isegi kui on teada, et see ei lõppe hästi, siis on nii raske jätta kätt välja sirutamata või endale vastu sõrmi lajatada. Ja lõpus on ikka tahtmine oma telefon vastu maad ribadeks visata, sõrmenukid vastu maja kildudeks taguda ning iseenda jalaluud murda, nagu kunagi ammu, aga sel korral veidi teistsugustel põhjustel.
Peaks ennast kokku võtma, selle kaassõltuvuse ära lõpetama ja iseseisvaks hakkama.

Ostsin just homme hommikuks bussipileti Hiiumaale. Prooviks vahelduseks olla kusagil, kus keegi ei oota mult midagi peale mu vaimustava iseloomu.
Loodame, et järgmine aasta toob hingerahu. Ja teile ka, mu kallid lugejad.


Minus on ikka väike kantripede peidus, et mulle suupill sedavõrd peale läheb. Kuulake 2:34 minutil, isssssand see on nii hea
Blue October - Let It Go

Kadugu reeglid

Käisime teisipäeval jälle Onu Sämmi juures tema taevalikku õhtusööki nautimas. Seekord ma ei nuusutanud, katsunud, maitsnud ega pärinud iga koostisosa kohta vaid lihtsalt sõin ja nautisin. Ma ei ole kunagi täielikult toidugurmaanlusest aru saanud, aga kui ma olin kõrvale veel ülihead punast veini joonud, siis ma tundsin ennast nii hästi, nagu ma juba pikka aega ei olnud tundnud.

Ei saa üle. Ma ei jaksa isegi mõelda enam selle peale. Peaks lihtsalt aia ümber ehitama ja sellega oleks asi mutt. Eks ma siis järgmises elus kirun oma halba karmat.

Härra Elavhõbe tõi mulle, martsipanist ja isetehtud-hästitehtud. Nii temalik.

Karmini sünnal käisin ka täna. Nägin jälle üle pika aja tervet gängi. Kuigi ma sain ainult natuke aega olla, kuna ma pidin koju õppima tulema (üllatus missugune, eks), siis pigistati ikka mulle pits punast skilttlesiviina sisse.

Ja siin ma nüüd olen. Kell on pool 2 laupäeva varahommikul. Koostasin just kümmetuhat lehekülge juttu ekskursioonimarsruudist (jah, ma tean, mul on liialdamisega probleeme) ning, selle asemel, et magama minna, et hommikul ikka pilusilmade vahelt välja näha võiks, kõlgutan ma selle võimatult ebamugava tooli peal jalgu ja kirjutan ülitähtsat blogi.

Skittlesiviinad. colorish. funnnnn

Kuulsin seda lugu ühel ilusal õhtul Raadio kahest ja täitsa meeldima hakkas. Kuigi ma ei tea sellest superstaarivärgendusest mitte midagi ega üldse ühestki Eesti tõsielusarjast, for that matter. Inimesed pidevalt räägivad küll Naabri-Matidest, Talu-Toomastest ja Strippari-Sulevitest ja ma ei saa mitte mõhkugi aru. KES TE KÕIK OLETE JA MIKS MA PEAKSIN TEIE ELUST HUVITUMA? Okei, kaldusin teemast vähe kõrvale. Lugu on põhiline. Disko pole oluline. Ja muud laulusõnad.

Liis Lemsalu - Täitugu Soovid

Some people get confused if a sentence does not end as they potato

Koolis on nii kreisibisi olnud, et ma ei ole ammu jõudnud siia.

Üleeelmine pühapäev käisime 10 inimesega koolist meie sõpruskooli Haaga-Heliat külastamas. Helsingis oli umbes miinus 720 kraadi ning meil oli üsna palju linnas ringi jalutada, enne kui me hotelli saime. Niisiis, külma peletamiseks, alustasime juba kell 10 hommikul jäägu joomist. Ning, ma ei tea, kas asi oli selles külmas või väsimuses või väheses toidukoguses, aga pärast kahte lonksu olin ma täiesti vispel ning taruidaraatasin rõõmsalt ühest teeservast teise.
Tegelikult olid need 2 päeva väga fun - hängisime soomlastega, keerasime hotellitoa pahupidi, sõitsime niisama metrooga ringi, ostsime nänni, olime varaste hommikutundideni üleval ning kõige selle juures suutsime veel tudengiprojekti arutamise juures pädevat nägu teha.
Eriti tore oli muidugi see, et kool meil peaaegu kõik kinni plekkis. Mõnus, et meid, kes me koguaeg midagi korraldada viitsime, päris palju poputatakse. Enamus koole sellist asja ei tee.

Teeviidal olin kaks päeva. Reedel saime koolivennaga ühelt õppejõult kutsed mingile teeviida banketile, mille mõttest ma päris täpselt aru ei saanud, sest peale söömise ja joomise seal suurt midagi teha polnud. Niisiis kallasime omale muudkui veini sisse ja lobisesime. Ja sõime. Oioi kui palju sõime.

IP-l ei lubatud oma "sõbrannat" kruiisile kaasa võtta. Ja kuigi ta siiski mind kutsus (in your face), on mul järgmine nädal nii palju teha, et ma ütlesin ära. Sjuuke piff, et mai või. Puhtalt selle lause pärast saadaks kooli pikalt ning spets läheks kaasa. Ja ma veel üritasin hästi sõbralik ja avatud olla. Ajusid tarvis omale kasvatada. Pff.

Selle nädala üks Oliveri pärlitest:
"Kas Minttu oli see, mis oli kaval ja tuli tagantpoolt?"

Sellist jõulukalendrit tahaks omale. Ma ei ole tegelt joodik, päriselt ka 0.o

Midagi õuldskuuli
The Monkees - Daydream Believer

And in one little moment, it all implodes

Ma ei ole aru saanud inimestest, kes väidavad, et nad ei tea, mida nad ühe või teise asja suhtes tunnevad. Minu jaoks on see alati väga lihtne ja loogiline olnud: mulle meeldivad valged sokid, mulle ei meeldi ämblikud, jumaldan parmesani, vihkan hoolimatuid inimesi, armastan suveöid, naudin head muusikat, tahan pidevalt oma sõpradega koos olla, olen vaimustuses antiikajaloost, kurvastan kodutute loomade pärast.
Easy-peasy.
Ja nüüd on mul sees mingi veider emotsioon, millele ma ei oska mitte kuidagi nime anda. Olen proovinud seda ühest äärmusest teise liigitada, aga see ei mahu mitte kusagile kindlatesse piiridesse. Ne mjassa, ne rõba, ütleks selle peale.
Halb. Sest ma ei oska selle tõttu kindlat seisukohta võtta, ega tea, mida nüüd edasi peaks tegema. Täiesti uus territoorium minu jaoks ning ausalt öeldes ma ei julge iitsatadagi.
Shhhh.

2:43 Ma ei tea, kas teha awww, et laulja on nii overwhelmed, et ei suuda laulusõnu enam laulda või pursata naerma, sest tal on selline nägu, nagu kena videokoordinaatori-tsikk teeks talle parasjagu kaamera all suhkamit
Snow Patrol - This Isn't Everything You Are

Falling in love with the world over again

Ma sain mikroökonoomika eksami 74 punkti 75-st. Mul on omad blondid hetked, aga kohati I'm a friggin' genius. Höhö.

Omast arust jõin ma ainult mõned klaasid veini. Aga no kui arvestada, et mul on need XXL klaasid, kuhu mahub praktiliselt terve pudel veini sisse ära, siis pole imestada, et eilsele mõeldes kõik üsna hägune on.
Mind ei lastud Nimetasse sisse kuna ma ütlesin turvamehele paar krõbedat lauset ja keeldusin talle oma dokumenti näitamast enne, kui ta natuke rohkem viisakust ära ei õpi. Teenindustase siin Eestis on ikka alla igasuguse arvestuse.
Janale suutsin ühe millimallika sisse joota ja tema sõnul oli see kõige hullem asi, mida ta kunagi proovinud on. Ma naersin krampides. Need millimallikad ostis meile mingi tüüp, kelle me kusagilt üles korjasime ning kampa võtsime. Muidu tore tüüp, aga tal oli veider arusaam sellest, mis juhtuma peaks, kui ta omale tüdruku koju viib. Mitte, et me oleks tahtnud minna ja ma päris täpset vestlust ei mäleta, aga ta ütles, et tema küll tüdrukuid omale koju ei vii, sest see lõppeb alati halvasti.
Huvitav, kas ta pärast intercourse'i kallistab duši all oma põlvi ja nutab kui räpasena ta ennast tunneb ?

IP suutis eile lõpuks oma suu avada ning ma sain talle kõik näkku öelda, mis ma tema mölaklikust käitumisest arvan. Hunnik ilusaid sõnu hiljem suutsin ma veidi maha rahuneda ning sain aru, kui palju ma tegelikult meie veidrast connectionist puudust tundsin. Siiski on mu kutsikafaas möödas ja ma ei usu, et asja saab kuidagi päris endiseks teha.
Enesetunne on siiski üsna hea.

The Jezabels - Catch Me

Jeesus on seal, kus sa teda kõige vähem oodata oskad

Mikroökonoomika ja ajusurm käivad käsikäes. Homme on eksam ja pehmelt öeldes ma ei oska ikka mitte M-igi.

Queensryche - Silent Lucidity

Don't keel over

Mis ma siin ikka jauran. Kõik on nagunii koguaeg ühesugune.
Nutt ja hala. Vi** ja kevad. Sitt ja vibunöör.

Kuulake parem head mussi.

Snow Patrol - Called Out In The Dark
The Airborne Toxic Event - All I Ever Wanted
Daughtry - Crawling Back To You

"Drive"

Käisin seda just kinos vaatamas. Pean tunnistama, et ma pole juba ammu midagi nii head näinud.
See oli üks sellistest vaiksetest filmidest, kus räägitakse üsna vähe ning tähelepanu keskmes on hoopis värvilised liikuvad pildid. Sedapuhku olid põhilisteks pikalt teineteisele silmavaatamise kaadrid ning autoakendest möödavilkuvad majad. Kohati sai ka õhtupimeduses üle linna lennata ning kihavat ööelu ülevalt poolt jälgida.
Ning nii vahelduse mõttes sai näha, kuidas peategelane ühel pahalasel kannaga nägu sisse taob. Mind igatahes pani küll kampsunivarrukat lutsutama.
Goslingil oli harjumatult vähe repliike, võrreldes näiteks Crazy Stupid Love filmiga, kus ta oli mingi fotoshopitud kõhulihastega pleikar, kes oma suud kinni panna ei suutnud, või siis filmiga Notebook, kus ta vesiste kutsusilmadega igavesti-ühe-naisega-tüüpi karakterit mängis.
Aga just too vaikus mulle selle filmi puhul meeldis. Hästi väljamängitud näoilmetega suudeti kogu emotsioon ilusti rahvale edasi anda. Ja muidugi sinna juurde ülihästi valitud soundtrack tegi asja peaaegu täiuslikuks.
Veidi jäi häirima ainult peategelase kerge vaimne ebastabiilsus, mis minu arvates oli kohati vastuolus tema teatud käitumuslike nüanssidega.
Aga see on puhtalt minu subjektiivne nägemus, ja mida mina üldse filmikriitikast ning psühhiaatriast tean, eksju.

See on üks neist filmidest, mida kannataks isegi teist korda kinno vaatama minna.


College - A Real Hero

Väljas on alles pime

Täiesti ebatervislik on nii vara üles ärgata. See tuleks seadusega ära keelata.

Tahtmine oli äratuskell läbi aknaruutude välja lajatada. Lohutan ennast mõttega, et homme saan veidi puhata, sest täna on tarvis veel referaati kirjutada, kuna Etihad Airways on igavesti vägev lennufirma!

MAGADAAAA

Florence and The Machine - Shake It Out

Rohkem kui natuke

"Kui sina peaksid kõiki maailma poisse magatama hakkama, siis sureksid kõik kepinälga"

Oliveril on mõnus suuvärk nagu alati. Haah. Ma ei teagi nüüd kas ma peaksin seda komplimendi või solvanguna võtma :D

Riia reis oli üsna vägev. Kuna ma ei viitsinud väga minna, siis olid mu ootused ka üsna madalad, aga tegelikult hõivasime oma suure seltskonnaga bussi teise korruse esiotsa ja ega jutt pidama ei jäänud. Hosteli poolt saime igaüks 2 complimentary beer kupongi ning kuna pooled õlut ei joonud, siis panime need ka omale hinge alla, mistõttu ma raha peaaegu üldse ei raisanud.
Vastutasuks tasuta kesvamärjukese eest lõhkusime neil 6 või enam voodit ära.
Mingis väga tabava nimega klubis The Club käisime. Ning kuigi ma ei ole kohe üldse klubide inimene, siis mulle on hakanud tunduma, et igalpool mujal väljaspool Eestit on klubid täiesti külastatavad ning on võimalik ka 3 tundi jutti tantsida, ilma, et kõrvulukustavalt halba muusikat taluma peaks.

Rohkem kirjutada ei viitsi. Mul on jälle tarvis õppima hakata. Öösel sain 3 tundi magada. Ega tänagi väga palju rohkem ei tõota tulevat.

Laavenders blue, dilly, dilly, laaaaavenders green
Marillon - Lavender

I don't wanna

Iga kord kui ma arvutist kaugel, kaugel olen, siis ma mõtlen, et mul on nii palju kirjutada. Tulen siis siia, avan bloggeri ja... tühjus huilgub peas.


Ingo says (kaisu tülitamise kohta) (21:26):
there is this innocent girl sitting in mustamäe and all she wants is to have a nice calm evening with knitting some socks and watching tv. but the thunderstorm is already gathering at the horizon
R says (21:27):
I'm her umbrella, if things get too out of hand. and she is mine.

Lihtsalt. Need väikesed asjad, mida tihtipeale ei taibatagi, pesevad igasuguse muu muda külgedelt maha. Üritagem neid mitte unustada.
Kuigi täna oli küll tunne, et ei lase mitte ühtegi inimest endale enam lähedale. Up yours, I. Mina ei oska olla nii bipolaarne.
Nutt ja hala. Kui sees kripeldab, siis tuleb tahtmine veel rohkem tolmu üles keerutada ning karu toikaga torkima minna. "Tegid meelega või?"

Jap.

Homme lähen kooliga Riiga. Eelmine aasta jäi opi tõttu vahele. Hetkel ei ole üldse tahtmist ennast lähima 58 aasta jooksul voodist välja ajada, aga üritan fanni hävida kõigest hoolimata. Tegelt oleks nii palju õppida tarvis, aga selle pärast muretseme pühapäeval, kui ma hommikul kell kümme giidikoolis vaevu silmi lahti hoida suudan.
Õõggh.

A Life Divided - Heart on Fire

Turn and run

Tüübid käisid mul üleeile ukse taga ja tõid mulle suure kingikoti. Ma olin suht õnnes omadega, välja ma seda muidugi ei näidanud. Mölakad. Kolm päeva natuke liiga hilja. Mis muidugi ei tähenda, et ma siin omaette rõõmustada ei või.

Mõttega kingitused on just need kõige ägedamad.

Apocalyptica ft Lacey - Broken Pieces

Life is a rollercoaster. And I'm about to throw up

Vaatamata väikestele tagasilöökidele, kujunes sünna väga mõnusaks. Ignoreerisin, ja nautisin oma tillukest, kõige olulisematest inimestest koosnevat seltskonda.

Kahjuks, R, pead pettuma, ei ole mul tarvis hädaldada oma lõhkuva pea, karjuva maksa ning värisevate käte üle. Jõin nimelt ainult liitrikese õlut ning kaks klaasi šampust kogu õhtu peale. Ja arvestades tänahommikust nõudekuhja ning koristamisele kulunud aega, siis tasus vähene joomine ennast ära.

Ja saingi oma kotitäie kingitusi. Süda hakkas pekslema ning jalgadest said poolkeedetud makaronid, kui telefoni helisemas kuulsin ning ekraanilt ootamatu nime leidsin. 

Uskumatu, kuidas mõni inimene tunneb mind nii hästi.

Vanuse umbkaudne määraja

Lonely Island ft Akon - I Just Had Sex

Sweet apathy

Uskumatu, kui kaua ma olen juba seda blogi pidanud. Kuus aastat tagasi olen ma oma sünnal hoopis midagi sellist kirjutanud. Ma olen ikka päris palju muutunud, ma vaatan.

Nii lahe, koolikaaslased helistasid just ning laulsid mulle kooris telefoni, pidin naeru kätte surema.

Aga pikk jutt lühikeseks: kui keegi peaks tahtma mulle isiklikult õnne soovida ning sealjuures mulle kotitäit kingitusi tuua, siis mul on kooki... ja tõenäoliselt õlut. Kedagi ukse peal tagasi ei saadeta. Ainult juhul, kui te mulle eneseabiraamatuid toote. Need ma keeran rulli ja pistan teile kuskile, kust ei ole mõeldud ühtegi asja sisse minema.
Teid on hoiatatud.

Sürpriis

Temper Trap - Sweet Disposition

Blue-eyed

Eile oli uskumatult ja ebareaalselt awesome. Ja täna oli sjuuke fail, et ma nutsin keset kuradi restorani oma imelise ahjulõhe kohal.
Ma olen nii solvunud ja löödud, et ma ei taha isegi eilsest kirjutada. Fakkhell.


Lynyrd Skynyrd - Unwrite That Song

Neljäs lokakuuta

Ma olen koguaeg mõelnud, et ma olen see rääkija tüüp, kes üritab ausalt kõik asjad välja öelda ning ära lahendada. Aga tuleb vist välja, et sellistes olukordades, mis tõesti olulised on, pööran ma selja ja kõnnin vaikuses minema. Tundub, et ma siiski ei ole veel õppinud üdini avatud olema. Üsna raske on ise ennast kasvatada tegelikult, kui keegi teine seda siiamaani teinud ei ole. Ime, et ma üldse emotsionaalselt väärastunud pole ja selles ühiskonnas kuidagi moodi funktsioneerida suudan.

Ma võiks riisi ikka päevad otsa süüa, igal kujul. Täna tegin näiteks mingit risottot, mis koosnes umbes 40 % riisist, 50 % sibulast ning 10 % muudest köögiviljasaadustest. Hea, et ma kõike korraga sisse ei kühveldanud, tahtmine oli küll selline.

Kümpsi läheb see laul. Jah, nad tulid uuesti kokku, said vist oma erimeelsustest üle. Hurraa
Creed - Away in Silence

Tigu 04.10.06

Melanhoolia-šmelanhoolia

Ma ei tea, kas asi selles, et on sügis või et kohe on 4. oktoober või et mul on lihtsalt halb tuju, aga....

Aitäh mälestuste eest, F.


Lifehouse - Everything

F school, let's drink beer

Ei no geniaalne. Loen mina eile siis kell 12 öösel oma meili ja avastan, et mu õppejõud on muret tundnud, et miks mind giidikoolis ei olnud ja et homme kell 10.00 on kogunemine. Korralikult läksin paanikasse, sest ma isegi ei teadnud, et mul kool pidi olema. Õppejõud lubas mulle meili saata, et millal ja kus tunnid toimuma hakkavad. Aga ei kottigi.
Ja kuigi mul oli üle pika aja peotuju, siis õnneks ma olin sinnamaani ainult ühe õlle ära joonud ning vanalinnas tegin hiljem ainult 2 shotti, et hommikul piisavalt pädev olla. Üldse ei tahtnud kell pool 3 öösel veel koju tulla.
Rats.

Selline siis hakkab siis mu giidiõpe välja nägema.

Feelin' good

Ma arvasin, et kolimisjärgne faas kujuneb üsna ebamugavaks, sest mulle ei meeldi üldse võõras kohas pikalt olla. Isegi siis, kui mul on kõik asjad kaasas, tahan ma ikka oma koju minna, aga tegelikult on hetkel tunne, nagu ma ei peakski kusagil mujal olema. Võibolla on asi selles, et ma olen viimased 9 aastat üsna tihti siin käinud ning see on mulle justkui teiseks koduks saanud. Aga võibolla ma olen suutnud lihtsalt edasi liikuda.

Käisime Olliga vanalinnas fotoshooti tegemas. Ja nagu minu puhul ikka, on ainult üks pilt sajast näitamiskõlbulik. Kaamera taga tunnen ma ennast oluliselt mugavamalt.

Within Temptation - Shot in the Dark